Esimene päev kulges võrratult. Tutvusin ruumiga. Pühkisin natuke põrandat. Tolmulappki leidis kasutust. Eemaldasin kõik enese jaoks üleliigse. Tuppa tõin kõik vajaliku. Üks vajalik osutus kohe esimesel tunnetushetkel liiga väikeseks. On tarvis suurem muretseda- muidu ei lähe asi käima. Ma vähemalt tunnen nii ja oma sisetunne tavaliselt ei kipu eksima. Kui püüan iseendaga kuidagi hästi läbi saada.
Praegu tuleb meelde, et ühe toimingu unustasin teha, mille peale saalis olles tulin. Noh, tühja kah. Homme on ka päev.
Muidu oli ikka nii, et muusika mängis ja töö käis. Alguses laulsin ise ka. Püüdsin ruumi kuidagi resoneerima saada enese võngetega. Päris kodune tunne tekkis. Samas laulmine ei tulnud just väga hästi välja. Ma pole ammu laulnud. Sellegipoolest röökisin nii, mis jaksasin. Kunagi peab ju ikka uuesti alustama.
Päkad on päevast päris hellad. Homme on veel hullem. Ülehomne on eeldatavasti kõige jubedam. Siis tavaliselt tuleb mingi rahu- leppimine. Panustan sellele, et see tuleb. Muidu oleks küll üpriski kehvasti.
Valgus ja helisüsteem said ka üles. Suured tänud Reinule heade käte eest.

Enne lahkumist tegin enesele lõpushow. Ma ei olnud eriti rahul endaga. Konsentratsioon oli üpriski nõrk, ma ei tajunud heli- parema meelega oleksin lihtsalt minema läinud. Olin vormiline ja lahmiv. Koperdasin mitmeid kordi. Jonnakalt siiski jätkasin ja lootsin- nagu mul ikka kombeks on. Nagu väiksena (olin siis äkki 8 või 9-aastane), kui ma vanematele toredat üllatust teha tahtsin ning selle tarvis pikaks naiseks kehastusin, kes seisab täpselt korteri ukse taga, nii et esimene asi, mida siseneja ust avades näeb, on see punases maani kleidis ja mustade saabastega võõras daam. Seisin tabureti peal, mistõttu olin reaalselt üle kahe meetri pikk. Saapad olid tabureti jalgade otsa topitud, mis ei olnud neile just väga kasulik, aga üllatuse hüvanguks tuli ohvreid tuua. Ja miks mitte saapad, mis muide mulle väga meeldisid- ise ma neid kanda poleks tahtnud, aga minu meelest nägi mu ema nendes äärmiselt ilus ja seksikas välja. Tagasi vaadates tuleb loomulikult tunnistada, et need olid üpriski inetud. See selleks.... Nii ma seal siis seisin umbes tunnike, enne kui ema koju jõudis. Hirmust, et äkki jääb üllatus tegemata, ei tulnud ma sealt tooli pealt kordagi alla. Tahtekindlalt ootasin. Harjutasin dramaatilisi poose ja kerisin end ootusärevuses järjest rohkem üles. Kui ema lõpuks koju jõudis, oli tal mu imelisest üllatusest suhteliselt suva. Vist. Ma ei teagi. Eks ta minu meeleheaks mingi reaktsiooni kindlasti tegi ja ehk näitas huvi üles sellegi vastu kui ütlesin, et teda tervelt tunni ootasin, aga üldiselt siiski sain aru, et oma ponnistusega teda katarsisesse viia ei suutnud. "Eks tuleb nupukam olla!!!" mõtlesin taaskord.
Võtsin selle tänase "soorituse" linti ka. Pärast vaatasin. Ei olnudki nii jube kui ma ise tundsin, samas ega midagi enneolematut ma nüüd ka ei näinud. Mõni säravam hetk, aga üldiselt siiski selline lahja. Tuleb veel palju harjutada. Kohaneda vaibaga. Kohaneda valgusega.
Optimistlikult käsen endal kohaneda ja mitte enam koperdada ega lahja olla.

Mart tuleb homme külla mulle. Ootan temaga kohtumist väga. Tervet homset päeva ootan väga.

Raho.

Sense of public?

Teoooorias...
Proprioception-, from Latin proprius, meaning "one's own", "individual" and perception, is the sense of the relative position of neighbouring parts of the body and strength of effort being employed in movement.
Exteroception- the tactile sensitivity through which we preceive the outside world
Interoception- the sense of movement of the internal organs.

Brian Massumi oskab veel ilusamini öelda:
Tactility is the sensibility of the skin as surface of contact between the perceiving subject and the perceived object. Proprioception folds tactility into the body, enveloping the skin’s contact with the external world in a dimension of medium depth: between epidermis and viscera. The muscles and ligaments register as conditions of movement what the skin internalizes as qualities… (Massumi 2002, 58–59)

...Aga praktikas?
Tagasi otsingutele.

Enne veeeeel. Väga oluline. Ei anna rahu. Pean jagama, et eilne dokk Susan Sontagist resoneerib siiani. Vägev isiksus. Tema päevikut lugedes tavaliselt avan suvalise lehekülje, valin suvalise rea ja need sõnad on alati tabavad, teravad ja aktuaalsed.
Tänane tabamus----1971: Experiencing the sacred is the opposite of being alienated. It is being integrated. Always implies relations to others- ``a public``. (Diaries 1964-1980 ``As consciousness I Harnessed to Flesh``)

Pühalik avalik showing juba homme siis. Vaatame, kuulame, tajume, mis saab.

Neljas päev ja meeldetuletus

Eile käisid külalised. Punusime intiimset ja nüansirikast õhustikku. Kehad kõnelesid omavahel. Käed hakkasid surisema, igast hingetõmbest ja silmapilgutusest tekkis kummaline, veidi ürgse loomuga tants, kõik muu kadus ümberringi ja tekkis omaette aegruum. Selline mälestus mul. Aitäh Sylvia ja Raho!

Sellega seoses sattus kätte Mikita vanahea metsiku teadvuse piibel, kus ta räägib, kuidas muistse inimese maailm sündis kehast ja keele grammatiline vundament on keha projektsioon ajas ja ruumis. Arhailine inimene valdas ilmselt veidi paremini oma kehatähestikku. Nad olid andekad füsioloogid, kes suutsid mõne oma tunnetusliku omapäraga korda saata hoopis enam, kui suudab tänapäeva inimene tehniliste vahenditega. Aga mis see ``enam`` tänapäeval võiks olla? Mida veel peale sportimise, seksimise ja söömise, oma kehaga peale hakata? Praegu tundub ainuõige tegevus koheselt siit arvuti tagant lahkuda ja lasta kehal tantsida, meeletusse. Tsau!

Uus nädal.

Uus resident on kohal. Nädalavahetus kulus headele mõttevahetustele ja mõttepausidele. Liigun edasi keha ja meelte alade uuringutel. Totaalses kohalolus, täielikus kehastuses, süvendatud teadlikkuses. New sense või nonsense?

http://www.collegehumor.com/post/6952791/5-new-senses-the-human-body-desperately-needs

Jorupill Jonn ja George Kubler

Eile oli selline päev.

https://www.youtube.com/watch?v=BIqK_54T360

Aga täna on viimane päev. Ja showingu päev.

Mentor A. Laansalu tutvustas mulle George Kublerit.
the nature of actuality
actuality is when the lighthouse is dark between flashes: it is the instant between the ticks of the watch: it is a void interval slipping forever through time: the gap at the poles of the revolving magnetic field, infinitesimally small but ultimately real. it is the inter chronic pause when nothing is happening. it is the void between events.
George Kubler "The Shape of Time"

Kohtumiseni.

Kell ja tants

Kas pole mitte võluv see kell seestpoolt?
Seest siiruviiruline, pealt igav.

Kellal on igav töö. Proovisin järgi. Kogu-aeg-üks-ja-sama.

Ajatants on tillukene.

Aeg ja unenäod

Kui sa tahad näha seiklusrikkaid unenägusid, siis vaata õhtul filmi "Inception". Ajaga manipuleerimine kinolinal ja reaalsuses.
https://www.youtube.com/watch?v=66TuSJo4dZM

Aga kui tahad kauem elada, siis on Kristjan Portil lihtne soovitus: mine varem magama.
http://vimeo.com/101700020

Resident hakkab nüüd hoopis improjämmima.