"Why
do birds suddenly appear..."
Istun
siin palmi all, soojas Püha Vaimu SAALis.
Mõtted
eilsest Kohtumisest Linnuteel: mis oli tore & mis oli kummaline. Ma jäin
väga rahule meie külalisesinejatega. Tüübid oskavad end laval kehtestada &
neil on see "presence". Minul ja Piial lõid karud peas kõvasti trummi
ning unustasime kõik ära :D. Eks see presence tuleb kogemusega, sellepärast ma
väga ei muretse. Aga, peo mõttes läks küll kõik korda, kõik tarbiti ära &
oli lõbus. Viimane oli ka oluline mõte kogu sellel kokkusaamisel.
Igatahes
oleme terve see esimene nädal siin residentuuris suunanud oma energia ruumikujundusele. Mina isiklikult ei saa üldse mitte midagi peaaegu, et
mõeldagi, kui mul pole ümberringi lilli. Raamatukogus valin ma ka alati koha
mingi potilille all. Nüüd on see ruum aga siin lilli täis & silmal hea. See
oli ka üks challenge, kas ma saan hakkama, kui ümberringi on alguses ainult
mustad seinad.
"Inglid
ja Kangelased" on üks fantaasiamaailm, kõigist nendest mitmetest fantaasiamaailmatest,
mis on võimalik ja olemas. Kui ma ükskord avastasin end mõttelt, et mul polegi
ühtegi kangelast, siis paanikas hakkasin ruttu endale kangelast mõtlema/otsima.
Millegipärast mulle tundub, et peab ikka olema vähemalt üks kangelane, muidu oleks midagi kui puudu. Aga,
tegelikult ma pole päris kindel, kes see kangelane on. Kas kangelane saab olla
ainult isiklik või ta on pigem osa suurest süsteemist? Tüüp, kes päästab
maailma, näiteks Supermän? Või mingi sõjakindral või suure riigi president? Või
võib kangelane olla ka keegi, kes on kangelane ainult ühele inimesele? Või see
pole enam kangelane vaid lihtsalt tore inimene?
Ma
praegu arvan, et kangelane ei pea olema kangelane ka teiste arvates ja selline
isiklik kangelane on ka olemas. Nii ma leidsin küll mitu kangelast, kes on seda
tiitlit väärt just praegu. Näiteks, minu autokooli õppesõidu õpetaja, kes
päästis ühe pensionäri elu, kui ma oleks sõidutunni ajal ta peaaegu alla
ajanud. Õpetaja pärast pole ma killer. Ka mu boss on mu kangelane, sest
ta saab aru, et ma ei saa iga päev praegu tööl käia kuna mul on vaja Kanutis
meisterdada ja mõelda. Selle asemel, et mind töölt lahti lasta ta toob mulle
süüa, et mul siis siin kõht vähemalt täis oleks. Väga normaalne mees, mu
meelest.
Ma
nägin hiljuti unes, et mul oli showing, kus oli hästi palju rahvast kohale
tulnud & ma olin ilgelt närvis. Alustasin juba, kui suure hilinemisega
ilmus kohale purjus Veiko Õunpuu, kes hakkas mind peksma, sest talle üldse ei
meeldinud, et ma lava ees tõmblen. Siis kuskilt tagant, rahvamasside vahelt
jooksis kohale Taavet, kes andis Veikole lõuga & päästis mu ära. Selles
unenäos oli Taavet mu hero:)
Või
kui võtta eilse showingu pealt, siis on mu kangelased need, kellel on
enesekindlus.
Aga,
unenägudega on samamoodi nagu fantaasiamaailmaga. See võib tunduda huvitav
ainult sulle endale & kui sa püüad unenägu teisele ümber seletada, siis ta
kaotab oma võlu. Igatahes, tekib tunne, kui püüda seletada seda inglikangelase
fantaasiat, või vastata küsimustele, mis algavad "miks`i" & "milleks´iga",
et ei oska enam rääkida ja kõik, mis suust välja tuleb, hägustab seda salapära.
See on nüüd järgmine challenge, kuidas anda edasi oma fantaasiat nii, et
salapära ei kaoks. Suured kirjanikud ju seda oskavad...
Siinkohal
tahakski teada, kes või mis on sinu kangelane. Vastus võib olla igasugune
meedium, mis tundub hetkel meelepärane (facebook, blogi, foto, sms, lugu,film,
tuled jutustad ise jnejne).
