30.septembril kell 16

Tuleb välja, et esimesed inglid ei lennanudki. Ja kui praegune ingel on pigem klisheelikult särav, õrn ja neoonvalgete tiibadega, siis Vana Testamendi kõige vanimal inglikujutusel ei ole tiibu. Ja ingleid kujutati II-IV sajandi kunstis üldse pigem noormeestena, mõõga ja kilbiga...pigem nagu praeguses mõistes ma näen monumente vanadest sõjasangaritest. Beebipehme ingel oli renesssanssi bläss, mis pole siiani ära kadunud. Tundub, et tänapäeva ingel on mehest saanud poisiks ja siis naiseks- õrnaks ja säravaks ("glowing"), aga samas kõikvõimsaks olendiks, emalikuks aga samal ajal müstiliseks ja kaugeks. Selleks kes hoolitseb.

Püha Vaimu SAALi troopikalehed hakkasid viimase showingu ajal vaikselt sügiseseks muutuma...ja nüüd langeb neid iga päev aina rohkem. Hakkame Piiaga oma mitmekordseid kodinaid kokku tõmbama. Hingel on veel paar katsetust, dub-ansamblile Uus Energia uue muusikavideo shoot langevate troopikalehtede all ja ikka väike proov/mõtisklus "kuidas liigub/tantsib minu ingel?". Viimasel päeval teeme neid mõlemaid, kell 16 saab tulla vaatama ka seda viimast proov/mõtisklust.

Ja tuleb välja, et see ruum, mis sai nüüd kuu ajaga "kaunistatud", on väga hea magusa karu-une allikas. (Räägivad Kanuti öölised.)

Meil oli algselt plaanis nende showingutega liikuda lähemale Maa suunas. Et kui esimesel "Kohtusime Linnuteel", siis järgmistega oleks pidanud olema juba lähemal ja viimasega täitsa siinsamas. Aga, see süsteem ei toiminud ja Maale tagasi pole me nüüd kindlasti jõudnud. Galaktikas on mõnusam selle teemaga jännata.

30.septembril kell 16 Püha Vaimu SAALis...