too..much

ilmselgelt on mul tekkinud teatud küllastumus. selline, mis ilmub, et siis natukeseks jääda ja veidi õli tulle valada. pritsida chillit silma. ega ei saa kurta- eestlasele vahel kulubki natuke "vürtsi" ära ja mis saakski olla parem ajastus kui romantiline veebruarikuu keskpaik; tume šokolaad ja leegitsev punane, mõni ekstreemsem võtab sameti ja karvase boa ka käiku, et siis meelitada kord aastas välja oma vallatum külg. urrrr. ainult vaata ette, et hüppeliigest välja ei vääna- mõned kontsad on väga kurjad.

aga jah. küllastumus. küllalt saamine kõigest. teisest. iseendast. võib-olla mul on vaja lõunamaa puhkust (soovitatavalt üksi) või kevade ülikiiret saabumist (et saaks juba ratta välja viia ja mööda kalamaja-pelgulinna tänavaid vurada) või rahulikku pühapäeva oma armsamatega. kohe kindlasti ei ole mul vaja valentinipäeva, et ennast inimesena tunda. mis inimesena-

n a i s e n a !

tõesti loodan, et täna õhtul ma ei peaks ette võtma tsirkust korseti, tikk-kontsade, massaažiõli ja šokolaadiga, mis kulmineeruks siis romantilise akrobaatikakavaga, kuna  üks kaunis päev seda ette näeb. calendar says et nüüd võta oma naiselikkus kokku ja lase see valla, et õhk oleks armastusest paks ja mõnusalt aromaatne. kõike muidugi selleks, et olla tema kiisu. urr-urr-urr. võib isegi öelda, et  m e  olemegi üks suur armastus- mis valentiina-kummardajad nüüd küll kostavad? 

romantika on midagi ..muud. miskit pisemat ja igapäevas leiduvat, segatud tõelise kirega. just go and find it!

ja üleüldse- korsetti võin kanda ka suvalisemal päeval. nii seeliku kui pidžaamapükste peal.