täna on naistepäev. hurraa!
Lihtsalt, et vana teema lõpetuseks.
Jah, ma ütlesin, et me oleme keskealised. Vabandust, Maike, et ma siia su mässisin, aga kui sa vaid teaksid, kui hea on olla 38 aatane. Siis ei ole armuvalu ja lahendamata vahekordi oma eksidega. Sa oled mõistlik ja ratsionaalne. Sa ei tõmble. Mis kõik ei tähenda, et sul ei oleks emotsioone ja elutahet.
Sellises must-valges maailmas, kus asjad määratletakse kohe ära. Kas hea või halb. Keskealine - loomulikult halb. Sõda - veel halvem. Halloo!
Kõige selle taga on inimese suur hirm. Saada vanaks, surra ära….. Aga Maike, kas sinu suurim hirm ei ole mitte stabiilsuse ees? Et sa enam ei tunne ja ei näe ja ei mõtle ja ei uuri. Ja selle nimel oled sa nõus sõdima.
Mõtetu jutt. Nagu oleksin su ema.
Oma suurepärasele sõjakale kuvandile ei leidnud ma eile kinnitust. Ma ei taha sulle haiget teha. Ma ei taha su käsi väänata, ma ei taha sulle vett kurku valada. See ei ole põnev. See ei eruta mind. See ei löö adrenaliini üles. Füüsiline vägivallal ei ole õigustust. Isegi, kui sa seda vabatahtlikult anud.
No comments:
Post a Comment