Päev nr 4

Olen segaduses. Ei oska kuidagi edasi minna. Sellegi poolest püüan ja proovin, aga miski ei tundu enam rahuldvat. Päev on möödunud töiselt... või ma ei teagi. Higistanud olen palju. Tantsinud olen palju. Sääremarjad ja alaselg tulitavad, jalalabad kanged, kael pinges ja muu tavapärane. Kuid praegu tundub, et kogu ponnistamine on naiseliku liikumise essentsi kontekstis raisatud aeg. Või siiski... ei- niimoodi kindlasti ei saa öelda. Väga oluline on olnud. Samuti väga kasulik, aga kas see on ka see... nojah. Printsiipe olen ma kehasse loonud, aga neid jätkusuutlikult liikumises realiseerida veel ei suuda.
Ehk homme!

Mart käis vaatamas mind täna õhtul. Liikusin talle. Ta ütles, et tegemist oli suures osas klubi-tantsuga. Selles osas tuleb mul temaga suuresti ka nõustuda. Olen võib-olla essentsi otsimise jaoks liig kärsitu. Teadvustan seda isegi liikudes, samas tung pakkuda rohkem on nii suur, et kipungi unustama enda poolt välja öeldud eesmärgi.

Kas tegelen liikumise või karakteriga? Peaksin tegelema liikumisega, aga Mardi sõnutsi (ja olen temaga täiesti nõus) tegelesin paljuski karakterist lähtuvalt. Mjah...

Antud olukorrast johtuvalt ei näe põhjust enam ka kontsasid alla panna, kuna see on ju samuti karakteerne.

Kuid siiski. Kontsad jätan, kuid muidu püüan rohkem ja veelgi keskenduda essentsile. Positiivne plaan on vähemalt olemas! Jee!

Ma ei teagi.
Heli nagu ka ei ole vist veel.

Positiivsena võib välja tuua selle, et päev iseenesest on olnud väga tore. Öö samuti. Väga tore on katsetada.

Tuleks lihtsalt aru saada, mida ma ise siis tahan. Tavaliselt on see alati üks kõige suuremaid probleeme.

Homseni.

Raho.