kolmas

kolmas päev...

lihtne seletus.

serial works/ tööde seeria tähendabki: unistused teoks, no või kui mitte nii suurelt siis lihtsamalt - ideed teoks järjepanu varianti. plaan on seega residentuuri lõpus tagataskusse saada mitu uut nn minitööd.

mulle hakkaski juba see bloggi kirjutamine meeldima. saan vastata kohe kõigile küsijatele korraga. esimene küsimus on muidugi, et mida sa täpselt siis nüüd seal pühavaimu saalis teed. hästi. seda teengi, et väiksed ideed teoks.

 

esimene vormistamisel seeriatöö “unenäoanatoomia” nimeline.

mis on selline unenäo audio-video 'järjejutt' ehk salvestada inimest (näoplaan nt), paluda neil mõleda oma emotsioonidele, mida on tekitanud ärevamad, teavamad unelood. lugu ise tahan ka teada, millest mõtted ja emotsioonid tulenesid... niisiis vaadata juba nähtud und ilmsi, teadlik unevaatamine, mhmm midagi maagidele, või siiski mitte.

   

unenäod on muidugi kõige tähtsamad unenägijale endale ja kuidagi ühekülgne oleks, kui kõnealla võtta ainult siinse pühavaimu residendi unenäod. seega võimalus, keda huvitab sümbolite keel, arutlemine tundmatu üle ja süvakihid siis – pühavaimu saalist saab veebruarikuu jooksul (psühho)analüütilise tõlgenduse ja visuaalne kinnitusmaterjali nt mõnele painamajäänud või lihtsalt huvitavale unenäole.

kirjutatagu mulle, kui on soovi, aadressli: nosnesse@gmail.com

juba kiusatus on siinkohal järgmise seeriatööna ära vormistada raadiosaade tehnikahuvilistele...

mina kes ma eriti tugev tehnikas ei ole, olen ometi sellest tehnikamaailmast sissevõetud. ja ma jagaksin hea meelega oma otse ja omadega teadmisi tehnikavallast. saade ilmselt algataks huumoriklassikaraadiosaate... ei ole süütut nalja, tean. ma tean.

tõehetk. möödaminnes.

et ei oleks siin illusioone, et kunstiinimesel läheb nüüd ikka liiga hästi. veebruar on ju lühike kuu…ma tegelikult enam ei ole 100% vabakutseline. kui kedagi peaks huvitama suhted rahaga. alates 2012 jaanuarist olen riigitöötaja. pikaajaline vabakutselise elu muutus sedavõrd ebakindlaks ja hakkas juba väga närvidele käima, igasugune (vanas nõukaaegses kõnepruugis) haltuura moodi töö oleks tulnud vastu võtta, siis see laastab täielikult. pole vaja proovidagi. ka see laastab, et ei või iial ette teada kuidas need arved kuu lõpus makstud saab. nüüd siis olen madalapalgaline lasteaia liikumisõpetaja ja loodan kõige paremat. et jääb aega ka peale veebruari muu loominguga tegelemiseks. 

samal teemal...

kuna Raido Mägi sai pikaajalise õpetajatöö eest Gerd Neggo preemia, siis tellis Raivo Juurak minult kui vabakutseliselt vastavasisulise artikli lisaks, lühidalt ilmus artikkel Õpetajate Lehes:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6486