neljas päev
neljas veebruar
jätkan teemat
“unenäoanatoomia”...
reliseerimata on ideed vaid abstraktsed võimalused.
kuhu kaob unenäo teema edaspidi...
“unenäoanatoomia”... sellest tuleb animatsioon. ehk hakkan koguma ka teiste unenägusid. parim väljund oleks animatsioon...
resident gives a lecture for herself
pisuke lühiloeng:
kokkuvõtvalt,
võimalikult lühidalt ja informatiivset alateadvuse ja teadvuse suhetest:
tänu C.G. Jungi
uurimusele tekkis selline küsimus - mis otstarve on üleüldse unenägemisel
inimese jaoks? mis roll on unenägudel inimese psüühilises talitluses ja tema
elus tervikuna…
Jung jõudis
interpreteerida 80 000 unenägu ja täheldas, et unenäod ei ole mitte ainult
mingil viisil unenägija elulooga seotud vaid kujutavad endast ühteaegu osa
suuremast psühhiliste tegurite võrgustikust ja tervikkogumina alluvad teatavale
seaduspärale või mustrile. Seda mustrit nimetas ta individuatsiooni
protsessiks.
Jung määratles
kogu psühhe terviklikku keskset tuuma Ise’na, eristades seda ego’st ja Minast,
mis moodustab tervikspsühhest ainult väikese osa.
Iset võib
defineerida sisima juhttegurina, mis on teadlikust isiksusest lahus ning
millest inimene saab aimu ainult oma unenägusid uurides. kas Mina võtab Ise
sõnumeid kuulda on iseasi.
ilma
väljaarenemata on avaram ja kõikehõlmav psühhe aspekt Ise kõigest sünniga kaasa
antud võimalus. võib avalduda elu jooksul vaevumärgatavalt aga võib ka
täielikult välja areneda…
Mina ülesanne on
kogu süsteemi (psühhet) läbivalgustada ja aidata sel enesest teadlikuks saada
ja sealt kaudu tegelikuks saada.
peaks veel
segitama mõisteid Vari, arhetüübid Anima ja Animus Anima on meessoost isiku
alateadvuse naiselik aspekt – kõigi naiselike psühholoogiliste tendentside peersonifikatsioon
alateadvuses. Animus vastavalt siis naissoost isiku mehelik printsiip. Vari –
Varjus sisalduvad Mina tundmatud või vähetuntud omadused ja jooned – need
aspektid, mis võiksid samahästi olla ka teadvuslikud. mõnes aspektis võib Vari
koosneda ka kollektiivsetest teguritest, mis tulenevad indiviidi isiklikust
elust väljapoole jäävatest allikatest. kui inimene üritab oma Varju näha, saab
ta tihtilugu teadlikuks omadustest ja tungidest, mille olemasolu ta iseendas
eitab, märgatest neid aga väga hästi teistes…
kui mõni sõber
teile mõnda asja ette heidab ja te tunnete, kuidas teid haarab viha, siis võite
olla üsna kindel, et olete põrganud mingile osale oma Varjust, millest te ise
teadlikud ei ole.
Carl G. Jung
"Inimene ja tema sümbolid" (sealt on see informatiivne tekst katkendlikult refereeritud).
see raamat on
nimelt läbimüüdud ja seda enam raamatupoodidest ei saa. Harju tänava
vanaraamatu poes on sel raamatul second hand levis järjekord, kus mina näiteks
olen üheteistkümnes…
sümpatiseerib naskapi indiaanlaste ettekujutus. juba kas või selle tõttu, et Ego’st üle
vaadata.
naskapi
indiaanlase nimetavad seda sisimat tuuma või hinge, mida Jung Iseks nimetab “minu sõber” või “Suur
Inimene”. naskapi indiaanlased kui elupõlised jahimehed ja üksiklased (neil
pole kujunenud hõimukombestikku, ühiseid uskumusi ega tavandeid), nende
algelises eluküsitluses on hing lihtsalt inimese sisim kaaslane, ta elab
inimese südames ja on surematu, enne surma või suremise ajal ta inkarneerub
uues olendis.
veel hea
teada:
unenägu on
normaalne ja loomulik nähtus, millel pole tähendusi, mida tal ei ole. (võluv
vangerdamine)
ja
“unenägu on
iseenda tõlgendus” – ütleb talmud.
meenutan
siinkohal lõpetuseks jällegi tarkade meeste juttu – paljad sõnad on paljad
sõnad, tühjad ja väärtusetud. me võime ju teada pühakutest, teistest
jumalameestest ja ürgemast kõike infot. kui need jäävad meile pelgalt
kujunditeks, mille jumalikkust pole me kogenud, sarnaneks see unes rääkimisega,
sest me ei tea millest me räägime.
need saavad
elujõu ja tähenduse, kui arvestada nende seotust elusa inimesega.
ütleks siinkohal
veel fb mõjutustega, et mulle see viimane mõte meeldib - seotus elusa
inimesega.
linke:
ja veel
raamatuid:
Sigismund Freud
“Unenägude tõlgendamine” (üks meelidvalt raske klots mida annab lugeda
aastaid).
siin üks teemakohane väärt film:
‘Matter of Heart: The Extraordinary Journey of C.G. Jung’
Matter of Heart: The Extraordinary Journey of C.G. Jung is a fascinating 1986 documentary that explores Jung’s life through interviews with the man himself and reminiscences from his colleagues, friend and students, some of whom were analyzed by Jung. This is a fine introduction to Jung’s concepts of archetypes and the collective unconscious. Written by Suzanne Wagner and directed by Mark Whitney.
http://www.amazon.com/Matter-Heart-Extraordinary-Journey-C-G/dp/B00028G6LC
Painting by Carl Jung
No comments:
Post a Comment