esimene

serial works

esimene päev 
 

niiisiis. 1. veebruar 2012… kolisin Kanutisse...
esimene päev elasin lihtsalt sisse. tegin veidi qigong'i internetist leitud zen-masteri käe all ja mõlesin kuidas edasi...

lubasin, et ma ‘kirjutan’ iga päev. (video)päeviku või bloggi vormis. ja et lähenen iseendale kui seeriatööde algatajale võimalikult objektiivselt. objektiivselt selles mõttes, et proovin kirjeldada faktilist materjali võimalikult täpselt. selge see, et lõppkokkuvõttes taandub objektiivsus subjektiivseks. niisiis – objektiivsus faktide ja kirjeldamise mõttes.

lähtepositsioonist

ühest küljest on nagu isegi kahju, et mind ei huvita ükski kuulus müüt rohkem kui mõni teine kuulus müüt. või näiteks, et mind ei huvita lavastada järjekordne hamlet või luikede järv või luua midagi mõne muu teada-tuntud teksti ainetel, mis tundub olevat turvaline valik.  ‘kirjutada’ originaal-stsenaariume ja luua nö ‘mittemillestki’ midagi ahvatleb enam.  tõepoolest ei ole olnud kunagi tunnet, et sooviksin midagi lisada teada-tuntud tekstidele etenduslik-lavastuslikus mõttes (võib-olla kunagi hiljem) – puudub lihtsalt see elementaarne vajalik isiklik seos, et intrigeeriks.